Aasia ja Lähis-Ida keelte oskus on muutumas põnevast hobist karjäärieeliseks
Uuringus selgus, et õpilasi ja üliõpilasi motiveerib Aasias ja Lähis-Idas kõneldavaid keeli õppima võimalus ennast arendada ja teisi kultuure tundma õppida. Võõrkeeleoskust ei nähta veel karjäärieelisena, ent tegelikult on tööandjate huvi keeleoskusega töötajate vastu kõrge.
Tartu Ülikooli Aasia keskus uuris õpilastelt ja üliõpilastelt, milline on nende huvi Aasias ja Lähis-Idas kõneldavate keelte õppimise vastu. Samuti, millised on tööandjate soovid ja vajadused neid keeli oskavate inimeste osas. Uuringu eesmärk oli paremini mõista, milline on huvi nende piirkondade keelte õppimise ja õppijate vastu, et ülikoolile sellekohased ettepanekud teha. Tulemused näitavad, et nii õpilaste kui üliõpilaste seas on huvi Ida-Aasia keelte ja araabia keele vastu. Mitmed neist on õppinud neid keeli iseseisvalt ja keeleõpet nähakse eelkõige enesearengu ning teiste kultuuride tundmaõppimise viisina, aga mitte karjäärieelisena. Uuringu viis läbi Tallinna ülikooli üliõpilane Liis Pajutee (kultuuriteadused ja jaapani uuringud) Keskuses tehtud praktika raames.
Miks õpitakse Aasias ja Lähis-Idas kõneldavaid keeli?
Täpsemalt otsis uuring vastuseid küsimustele „Mis tingimused peavad olema kaetud, et keelt hakataks õppima ja seda teha süvitsi?“, „Milliste väljavaadetega seostatakse keeleoskust?“ ja „Milline on vajadus nende regioonide keelte oskuse vastu, sh tasemed?". Tulemused näitavad, et juba praegu on nii praeguste kui tulevaste üliõpilaste seas Aasia ja Lähis-Ida keelte huvilisi. Paljud noored on keeli uudistanud iseseisvalt ja valikusse lähevad eriti Ida-Aasia keeled nagu jaapani ja korea. Lisaks tuntakse huvi araabia, türgi ja hiina keelte õppimise vastu. Nii iseseisvalt kui akadeemilise keeleõppe raames on küllalt palju neid noori, kes on õppinud mitut väljatoodud keelt. Praktikajuhendaja Heidi Maiberg sõnul näitavad tulemused, et keeli motiveerib õppima ennekõike võimalus ennast arendada, luua sotsiaalseid sidemeid ja reisides mõista paremini kohalikke olusid ning inimesi. "Kes on juba hakanud õppima, soovib seda teha ka süvitsi. Näiteks, tuntakse huvi nii keelekeskkonnas olemise kui keeleklubide kohta" sõnas keskuse kommunikatsioonjuht. Põneva tulemusena selgus, et vähemuses olid need vastajad, kelle jaoks tähendab keelteoskus võimalust karjääris edeneda. Seda seostatakse eelkõige enesearengu ja kultuuriteadulikkusega, mitte aga võimalusena tekitada endale oskus, mis eristab sind teistest tööle kandideerijatest.
Tööandjate vaade
Rahvusvaheliste suhete ekspertide, tõlkide ja giidide perspektiiv on aga, et Aasia ja Lähis-Ida keelte oskajaid on üha rohkem vaja. Nii neid, kes suudavad keeltes suhelda, aga ka neid, kes suudavad tekste ja dokumente tõlkida. Tööandjate perspektiivist annab keel(t)eoskus võimaluse liikuda uutele turgudele ja suurendada ka Eestis teatud teenuste turuulatust. Ka anda Eestisse teadmisi sündmustest ja muutustest, mis huvipakkuvas riigis aset leiavad. Korrektse grammatika ja laia sõnavara kõrval ei ole vähetähtis kultuuriruumi, kommete ning kirjutamata reeglite tundmine. „Kultuuriline mõistmine“, „delikaatsus“, „sideme ja usalduse loomine“ olid märksõnad, mis kõlasid tööd pakkuvate organisatsioonide vastustest. Samal ajal pakub tööandjatele muret, kas keeleõppe võimalusi huvilistele jagub.
Põnevast hobist karjäärieeliseks
21. sajandit peetakse Aasia sajandiks, kus majanduslikud ja poliitilised jõujooned liiguvad üha rohkem õhtumaadest itta. Aasia ja Lähis-Ida keelte oskamine ja kultuuride ning ühiskondade mõistmine annab tööturul tõenäoliselt suure eelise, sest keel(t)eoskus pakub oskust saada aru ja teistele võimalikult täpselt tõlkida ja mõtestada/selgitada ühiskondi ning neis toimuvaid muutusi. Soovitus keeleõppe huvilistele on, et reisimisvõimaluste ja enesearengu kõrval tasuks otsuste kaalumisel võtta arvesse ka muutusi demograafias, poliitikas, majanduses ja muudes sfäärides. Nii on võimalik teha valikuid, mis pole ainult põnevad ja silmiavavad, aga ka tulevikus teedrajavad.
Keskus tänab nii Liisi kui kõiki küsitluses osalenuid.
